Ajaloost

Põlva Keskraamatukogu eelkäijaks on 1926. aastal asutatud Koiola Valla Avalik Raamatukogu, mis asus Põlva külje all Koiola vallamajas 13 m² suuruses toas. Raamatud asusid kinnises kapis, mis mahutas algselt 1,5 jooksevmeetrit riiuleid 69 eksemplari raamatutega, peamiselt ilukirjandust (58 eks). Raamatuid laenutati igal reedel kolm tundi (14–17), koju anti kuni kolm köidet kaheks nädalaks. Aasta lõpuks oli lugejaid 23, neist neli õpilast, 1930. aastal oli lugejaid juba 109. Raamatuid oli 1939/1940. aastal 850.

1939. aastal toimunud valdade reformiga ühendati Koiola, Peri ja Kioma vald üheks Põlva vallaks, raamatukogu nimetati Põlva Valla Keskraamatukoguks ja toodi Põlvasse Rahvahariduse Seltsi majja. Siin asub ka praegune keskraamatukogu.

Kultuuritegelane ja kodu-uurija Rein Vill meenutab oma raamatus „Põlva Rahvahariduse Seltsi 33 aastat“ (Põlva, 1995), et kaasaegsete poolt Võrumaa suurimaks ja nägusamaks seltsimajaks peetud maja ehitati 1910. aastal kuue kuuga Põlva kirikukõrtsi varemetele. Selts pidas eriti tähtsaks rahvahariduslikku tegevust ja pärast seltsi asutamist (põhikiri kinnitati Liivimaa kuberneri poolt 5. juulil 1907 vkj) otsustati asutada ka seltsi raamatukogu. 1908. aastal oli kogus 200 rubla eest raamatuid, millest poole oli muretsenud selts ja teise poole kinkinud seltsi laekahoidja, apteeker ja Eesti esimese eestikeelse lugemisringi asutaja Rudolf Bergmann. Seltsi liikmed said raamatuid laenata tasuta.

Seltsi eelarves nähti ette raha raamatute ostuks, ametimeeste, sh raamatukogu juhataja palkadeks. 1936. aasta seltsi aruandeleht näitab raamatukogu suuruseks juba 1200 köidet. Viimase sõja ajal aga hävisid seltsi raamatud tunnistajate mälestuste kohaselt tules.
Paremini ei käinud käsi ka vallaraamatukogu raamatutel. Neid leiti peale sõda seltsimaja tagant mäenõlvalt ja praeguse muusikakooli eest pargist, osalt kõrbenud ja katki. Kohalikel elanikel õnnestus mõned koju viia. 1990ndate lõpul jõudis meie raamatukokku tagasi A. Thomase sõjaromaan „Sõdur Katrin“ (1937) templijäljendiga “Koiola walla awalik raamatukogu Wõrumaal“, mis on paraku ainuke säilinud raamat sõjaeelsest perioodist.
Säilinud on veel kataloogid ja dokumentide kogu, mille raamatukogu juhataja koju viis ning mis asuvad praegu Karilatsi Vabaõhumuuseumis.

Raamatukogu esimene juhataja oli Koiola valla sekretär Eduard Tamm (22.12.1888 – 20.11.1984), keda mäletatakse ka legendaarse näitejuhi ja harrastusnäitlejana. Rummu Jüri hiilgava osatäitmise järel hakkas rahvas teda kutsuma Jüriks, paljud põlvalased ei teadnudki ta õiget nime. 1936. aastal sai Eduard Tamm Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu poolt Võrus korraldatud raamatukogunduse kursuse läbimise järel Haridusministeeriumi Koolivalitsuse direktori poolt allkirjastatud raamatukoguhoidja II järgu kutsetunnistuse. See originaaldokument ja veel mõned tõendid, tunnistused, protokollid jms, mille Eduard Tamm isiklikult 1960ndatel aastatel mälestuste jagamise käigus raamatukogule annetas, säilitatakse Põlva Keskraamatukogu kroonikas. Eduard Tamm töötas raamatukogu juhatajana kuni 1939. aastani ja 1. oktoobrist 1944 kuni 1. juunini 1949 ning pidas veel lisaameteidki, olles kindlustuskassa asjaajaja, rahvakohtuniku kohusetäitja ja rahvamaja juhataja. 61aastasena jäi ta 1949. aastal vanaduspuhkusele, aga külastas raamatukogu kõrge eani ja mängis näidendis veel 86aastasenagi.

Rajoonide moodustamisega 1950. aastal anti raamatukogule rajooniraamatukogu nimi. 1955. aastal asutati lasteraamatukogu. Aastatel 1959–1963 kolisid mõlemad raamatukogud kultuurimajast (tollal Oktoobri, praegu Kesk 16) sama tänava majadesse 23 ja 27. Sellel perioodil, aastatel 1950–1965, vahetus rajooniraamatukogus kakskümmend töötajat, neist kaksteist juhatajat.

Alates 1964. aastast sai juhatajaks Imbi Käiss (hiljem Kahar), kes töötas sellel ametikohal 1975. aastani, edasi teistel ametikohtadel samas raamatukogus kuni 2001. aastani.

1975. aasta 1. septembrist ühendati rajooniraamatukogu ja lasteraamatukogu Põlva Keskraamatukoguks, lasteraamatukogust sai lasteosakond.

Keskraamatukogu hakkas juhtima direktor, kellele allusid ka maakonnas asuvad rahvaraamatukogud kuni külanõukogude kaotamiseni ja iseseisvate valdade moodustamiseni 1990ndate algul. Direktorina töötas aastatel 1975–2019 Reet Kappo.

Suurenes töötajate arv, lisaks lasteosakonnale moodustati komplekteerimis- ja teenindusosakond, ringsõitu alustas raamatubuss.
Raamatukogus süvenes üha enam ruumipuudus. 1990ndate algupoolel tagastati mõlemad raamatukoguhooned õigusjärgsetele omanikele. Probleemid lahenesid vana kultuurimaja (seltsimaja) ümberehitamisega kaasaegseks raamatukoguks. Ümberehitust alustati riigi ja Põlva Linnavalitsuse rahalisel toel 1995. aasta novembris, lõpule jõuti aasta hiljem. Raamatukogumaja projekteeris AS Resand, ehitas AS Simson. Sisekujunduse autor oli Henriko Heinoja.

Raamatukogumaja avati pidulikult 20. detsembril 1996. Lugejate kasutuses on maja alates 1997. aasta jaanuarist. Lahedamad olud võimaldasid paigaldada fuajeesse kuulutustahvlid, soetada näitusevitriinid, sisse seada omaette muusikakuulamise koha, nn muusikarõdu, esmakordselt sai raamatukogu väikese saali ürituste korraldamiseks.

Majas asuvad alates 2006. aastast ka Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts (asutatud Rein Villa eestvõttel 1995. aastal omaaegse rahvahariduse seltsi töö jätkajana) ja Põlva Käsitööklubi.

1999. aasta märtsis seati regionaalarenguprogrammi KERA toetusel sisse interneti püsiühendus EENeti kaudu. Sama aasta 11. novembril avati Avatud Eesti Fondi kaasabil avalik internetipunkt.
Raamatukogutöö automatiseerimine sai alguse 1996. aastal, mil võeti kasutusele raamatukogutarkvara Kirjasto 3000. 2001. aastal mindi üle veebipõhisele tarkvarale Urram.

Põlva Keskraamatukogu on laienenud kahe haldusreformi käigus. 2015. aasta algusest liitusid senise Põlva valla raamatukogud: Himmaste, Kiuma, Peri, Taevaskoja ja Vanaküla. 2018. aasta 1. juunist tulid juurde Ahja, Kauksi, Kiidjärve, Mooste, Rasina, Tilsi, Vastse-Kuuste.

2017. aastal uuendati suure remondi käigus raamatukogu välisilme (seinad soojustati ja värviti üle, vahetati katus ning uksed-aknad).

Põlva Keskraamatukogu täidab ka maakonnaraamatukogu ülesandeid, mis seisnevad rahvaraamatukogude komplekteerimises, teavikute elektronkataloogi ja kodulooandmebaasi koostamises, täiendõppe korraldamises jm vastavalt Rahvaraamatukogu seadusele.